Timor-Leste nia Produtu Internu Brutu PIB/ GDP no ninia komponente sira

Dezenvolvimentu ekonomia nu'udár asuntu importante ba nasaun ida hanesan Timor-Leste ne’ebé maka konsege alkansa nia independénsia iha tinan 2002. Dezenvolvimentu ekonomia importante tebes atu haree kondisaun moris ne'ebé di'ak liu, kualidade hahán nutritivu barak liu ba ita-nia oan sira, eskola ne'ebé kualidade liu, oportunidade empregu ne'ebé barak liu, atendimentu saúde ne'ebé di'ak liu, no barak liu tan.

Entaun oinsá mak ita bele sukat progresu iha dezenvolvimentu ekonomia? Medida komún liu ba sukat dezenvolvimentu ekonomia nian mak Produtu Internu Brutu (PIB) ka ho lian Inglés Gross Domestic Product (GDP). PIB/ GDP nu’udár sasukat ida ne’ebé maka ekonomista sira uza hodi sukat nasaun nia riku-soin no nia dezempeñu ekonomia sira. Iha termu simples, PIB mak valór $ husi sasán no servisu hotu-hotu ne'ebé prodús iha nasaun laran. Meiu utilizasaun métodu sukat ne'ebé komún liu ne’ebé kompoin iha PIB hetan husi ekuasaun tuir mai ne’e:

Y = C + I + G + NX

Y mak PIB/GDP, C mak refere ba nivel konsumu, I mak refere ba investimentu, G mak refere ba despeza Governu nian no NX mak refere ba “Net export” ne'ebé kalkula hanesan esportasaun menus importasaun.

Realmente, hakerek nain konsege kaptura dadus relevante sira kona-ba komponente sira-ne'e iha PIB/GDP durante tinan 20 nia laran tomak iha Timor-Leste nia istória, ne’ebé lori hakerek nain halo estimasaun ba modelu ekonómiku balun atu sukat impaktu husi mudansa sira iha komponente ida-idak ba nivel PIB/GDP jerál nian. Iha ne'e mak pontu importante balu:

  • Aumentu iha komponente ida-idak husi PIB/GDP sei rezulta aumentu mós ba rezultadu PIB/GDP. Porezemplu, aumentu $100 iha despeza konsumu uma-kain nian, hamosu aumentu $98.40 iha PIB/GDP, ne'ebé fó ba Export - Importasaun nian kontinua nafatin. Ho liafuan seluk, bainhira ema gasta barak liu, totál PIB/GDP sa'e ho taxa ne'ebé hanesan. Rezultadu hanesan mós hetan ba komponente ida-idak. 

  • Despezas ba investimentu merese hetan komentáriu: impaktu ba PIB husi $100 ne'ebé gasta ba investimentu sei besik de'it $100. Ida-nee halo ita lakon esperansa, tanba ita hein katak investimentu sei iha no lori efeitu multiplizador: bainhira empreza ida investe, idealmente kria servisu, ema hetan osan, sira sosa sasán no empreza sira seluk mós sei boot liu. Entaun $1 ne'ebé gasta ba investimentu tenke suli ba PIB ne'ebé aas liu - besik $2 ka $3 extra ba kada $1 ne'ebé investe. Tanbasa mak ita seidauk haree benefísiu husi investimentu iha Timor-Leste? Karik ida-ne'e tanba osan barak husi investimentu ne'ebé governu ka investidór privadu sira uza gasta ba fornesimentu ka mákina importadu sira, nune'e la kontribui barak ba atividade ekonómika ne'ebé la'o hela iha nasaun nee. 

  • Lójika ne'ebé hanesan mós aplika ba despeza Governu nian. Ita hein katak despeza governu nian sei estimula kresimentu ekonómiku ne'ebé la'o hela, nune'e $100 husi despeza governu nian sei lori ba aumentu boot liu iha PIB/GDP. Tuir realidade, aumentu ne'e ki'ik tebes: modelu ne'e estima katak nia prodús $107 valór kresimentu PIB/GDP. Razaun ne'ebé iha rezultadu ne'e nia kotuk mak hanesan ho investimentu: bainhira governu gasta osan barak liu ba sasán no servisu sira ne'ebé importa husi nasaun seluk. sei iha aumentu ki'ik balun ba PIB/GDP maibé la barak liu tanba osan ne'ebé governu gasta ba importasaun ne’ebé exesiva husi nasaun seluk sei ladún benefisia ekonomia Timor-Leste nian.

Mensajen ida husi análize ida-ne'e mak Governu tenke konsidera gastus ne’ebé estratéjiku liu duke gasta barak de’it maibe ladun lori retornu ne’ebé signifikativu. Maske 80% husi Orsamentu Jeral Estadu (OJE)  nian mai husi fundu petrolíferu, maibé previzaun katak fundu petrolíferu sei sai maran iha 2034 ka antes tinan refere. Despeza governu nian ne'ebé di'ak ba buat ne'ebé importante sei halo fundu petróleu ne'e naruk liu, fó tempu barak liu tan atu dezenvolve setór sira seluk.

Mai ita haree oinsá aspetu sira-ne'e troka ona iha tempu ne'ebá nia laran. Iha gráfiku ida iha leten kona-ba PIB/GDP no ninia komponente sira durante tinan 20. Iha mensajen balu husi gráfiku ne’e.

  • PIB/GDP reál sa'e lalais tebes iha tinan 20 nia laran. 

  • Konsumu uma-kain la hatudu aumentu signifikativu iha tinan ruanulu ikus ne’e. Timor-oan sira seidauk haree aumentu signifikativu iha fundu ne'ebé disponivel atu gasta ba nesesidade loroloron nian iha uma-kain hanesan ai-han, kuidadu saúde, transporte no edukasaun. 

  • Despeza Governu nian flutuadu ka mudansa liu husi tempu ba tempu, maibé ida-ne'e la'o ho justu dezde tinan 2013. 

  • Investimentu (lingua tékniku mak formasaun Kapital Fiskais Brutu) iha tendénsia atu tun husi tinan 2012 to'o 2020. 

  •   Exportasaun netu/”Net Exports” iha tendénsia atu sai negativu husi tinan 2001 to'o 2018, ne'e katak importasaun no esportasaun ne'ebé todan liu. Mudansa ida iha definisaun reseita mina-rai no gás signifika katak exportasaun sa'e iha 2019, maibé tendénsia ne'e la kontinua dezde ne’e.

Ida-nee hatudu ho klaru katak PIB/GDP Timor-Leste nian sei hasoru problema barak tanba nasaun ne'e depende ba setór mina-rai no gás nian. Hadia iha setór potensiál sira seluk hanesan agrikultura, turizmu, no kapitál umanu sei halo mudansa bo’ot iha PIB/GDP iha tempu ne’ebá.

Tanba ne’e, hakerek na’in  hakarak hato'o rekomendasaun pratiku sira hanesan tuir mai ne’e:

  • Governu tenke investe barak liu iha kapitál umanu no setór potensiál sira seluk. Ida ne'e bele kria ideia barak tanba iha foku ida ba peskiza no dezenvolvimentu husi ideia foun sira ne'ebé sei fó impaktu pozitivu ba dezempeñu ekonómiku jerál Timor-Leste nian. 

  • Governu mós tenke investe iha nia sistema kuidadu saúde ne'ebé fornese imunizasaun, tratamentu intensive ba moras-moras periodikamente, diagnóstiku sedu no tratamentu ne'ebé di'ak ba moras komún sira. Ida ne'e bele tulun luta naruk Timor-Leste nian ba hakotu ou redúz malnutrisaun. Se ita bele hamenus problema malnutrisaun, ida-ne'e sei kontribui ba hametin kapitál umanu. 

  • Governu tenke maximiza utilizasaun fundu petrolíferu nian hodi hasa'e setór produtivu sira seluk (agrikultura, turizmu, infraestrutura, saúde no edukasaun) hodi prodús reseita ne'ebé barak liu, duke uza fundu ne'e ba buat ne'ebé la fó benefísiu ba sidadaun hotu, hanesan selu kustu ba reprezentante Timor-oan sira-nian iha semináriu internasionál sira no seluk tan.

 

 Atu asesu detallu ba relatoriu peskiza kompletu kona-ba artigu ida ne'e, favor hanehan link ida ne'e:

https://drive.google.com/file/d/1uVl_vy00hI9Cm0i7CeA5OoWK80CcP5qI/view?usp=sharing

 Kona-ba Autor


Comments

Popular posts from this blog

Kresimentu juventude iha Timor-Leste

Haksolok ho Sabór kafé orgániku íbridu Timor nian ne'ebé ameasadu atu lakon husi sivilizasaun tempu nian!